Digiväeline Eesti

 Aastal 2021 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud suurejooneline digivaldkonna arengukava, mis võiks teostuda aastaks 2030. Eesmärgiks on Eesti riigi digiteenused muuta mugavaks ja kättesaadavaks ning edendada Eesti majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil.

Siinkohal püüan koostada arengukava põhjal lühikese SWOT või eesti keeles TNVO (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud) analüüsi.

Tugevused

Oleme EL mastaabis digioskuste ja IKT-spetsialistide osakaalult esirinnas. Olgugi, et spetsialiste võiks alati olla rohkem, annab see meile siiski suure eelise digiteenuste arendamisel.

Meil on juba riigi teenused väga laialdaselt digitaliseeritud. Kohtume teiste riikide esindajatega ning oleme neile eeskujuks.

Nõrkused

Riigi digiteenuste pakkumine ja arendamine on killustunud erinevate ministeeriumite ja ametkondade vahel. Kuna igaüks nokitseb n-ö oma nurgakeses, siis see suurendab erialaspetsialistide nõudlust, mis paistab silma näiteks küberturbe valdkonnas. Samuti on tulemuseks see, et arendatakse süsteeme laiemat pilti omamata ning hetkel on väljakutse juba see, et süsteemid omavahel ühilduks, rääkimata innovatiivsematest lahendustest. Samuti jõuab see killustatus ka süsteemide kasutajateni, kelle jaoks need on raskesti leitavad ja kasutatavad.

Teenuste arendamine ja andmehaldus ei ole hetkel läbipaistev. Ei ole võimalik teha andmepõhiseid otsuseid, sest andmed on ebaühtlase kvaliteediga ja kehvasti hallatud.

Võimalused

Tuua riigi digiteenused kokku, ühildada need omavahel nii, et süsteemide vahel liiguks masinloetavad andmed, mitte digidokumendid ning kasutaja jaoks oleks riigiga suhtlemiseks üksainus kanal. Taustal toimuv süsteemide omavaheline suhtlus ja keerukus peidetakse kasutaja jaoks ära ning teenus tuuakse kasutajani sündmuspõhiselt ning automaatselt.

Kui see ei põhjusta turvariski, siis võiks süsteemide kohta infot vabamalt jagada, sealhulgas lähtekoodi, mis võimaldaks ka erasektoril saada paremat ülevaadet juba olemasoleva kohta ning pakkuda riigile omaltpoolt kasulikke lahendusi ning teadmisi.

Ohud

Suurem digiteenuste kasutatavus ja nendest sõltuvus võib tekitada julgeolekuriski, kui seda tehakse ilma piisava teadlikkuseta küberturbest.

Kui platvormide ja teenuste loomist teadlikult ja ühtselt ei juhita, siis nurjunud katsed ja hajutatud teenused osutuvad riigile lõpuks lihtsalt väga kalliks. Paneme hunniku raha magama ja soovitud tulemust tegelikult ei tulegi.

See on siis minu lühike analüüs Digiriigi arengukava põhjal. Kindlasti ei olnud siia võimalik kogu 64-leheküljelise dokumendi tähtsaid punkte kokku pressida, seega huvi korral tasub kindlasti (https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030) dokumenti ise sirvida. Iseenesest on see väga ilus helesinine unistus ja tore lugemine, tahaks väga loota, et ka pärale jõuame. :)